KENDOVARUSTUS

[ riietus ]

Kendot harjutatakse spetsiaalses riietuses - gi-s ja hakamas. Gi on paks (tavaliselt puuvillane) läbinõelutud pintsakulaadne riietusese kolmveerand-pikkuses käistega. Kendo-gi sarnaneb lõikelt sarnane judos kasutatavale gi-le, kuid on sellest pikem, lisaks on veel väiksemaid alade erinevusest tingitud erisusi. Hakama on paar pikki, seelikulaadseid volditud pükse. Kendo-hakama on peaaegu täpselt sama kui see, mida aikidokad kannavad (erineva jalgade töö tõttu peaks aikido-hakama olema eest veidi lühem kui kendos kasutatav, kuid see erinevus on väga väike). Erinevalt aikidost ei eelda hakama kandmine kendos mingit kõrgemat vöötaset - tavaliselt võivad algajad hakata hakamat kandma niipea kui nende jalgade töö on piisavalt korrektne, et neid enam pidevalt parandama ei pea (hakama varjab jalgade liikumist). Hakama on tavaliselt valmistatud puuvillasest kangast, odavamad hakamad võivad olla kas osaliselt või täiesti polüesterkangast või tetronist.

Traditsiooniline kendo-hakama on tumesinine. Gi on kas tumesinine või valge. Naised ning lapsed (ja väga vanad ning kõrge tasemega mehed) kannavad   mõnikord nii valget gi-d kui ka hakamat. Laste gi-d võivad olla ka mustriga. Enamus kendokaid kannavad siiski üleni tumesinist riietust. Hea kvaliteediga jaapani gi ja hakama on värvitud naturaalse indigoga, ning uue varustuse korral on mõnda aega seda ka kendoka, kes neid kannab.

Keiko-gi ja hakama on mõnevõrra stiliseeritud vormid 18.-19. sajandi samuraide formaalsest riietusest. Neid kanti mõõgavõtluse harjutamisel selleks, et rõhutada selle tegevuse erilisust. Praktilisest küljest on paks gi heaks kaitseks ebatäpsete löökide eest, ning hakama on väga mugav ja lahe ja varjab jalgade liikumist vastase silmade eest.

Gi ja hakama hinnad sõltuvad otseselt materjalide ning töö kvaliteedist. Jaapanis tehtud hea kvaliteediga naturaalse indigoga värvitud gi ja hakama komplekt maksab ca. 4,000-5,000 krooni, ja oluliselt enam, kui tegu on käsitööga. Odavad polüester-hakamad maksavad ca. 800 krooni, umbes 1,000 krooniga saab juba puuvillase hakama. Hakama pakkimise juhendi leiad siit.

[ bogu ]

Kendo kaitsed (bogu) koosnevad neljast osast ning kaitsevad pead, kõri, randmeid ja keha külgi -- need on ainsad lubatud sihtmärgid. Kiivril e. men-il on ovaalne kergmetallist näovõre, umbes peopesa-suurune kõrikaitse ning pehmendus pealael. Erinevaid osi hoiab koos tihedast kangast tugevalt läbiõmmeldud kate. Lüüa on lubatud ainult piirkonda lagipeast ca. 30º nurga all kummagi külje suunas, kõrikaitse on kendos ainsa lubatud torke (tsuki) sihtmärgiks. Men-i all kantakse puuvillast rätikut e. tenugi-t, mis püüab higi ning lisab pehmendust.

Tare on kaitse mis katab puusi ja kubet, kus ei ole lubatud löögi sihtmärki. Tavaliselt on tare keskmisel osal kendoka nimi ning klubi nimetus (võistlustel kohustuslik) tikituna riidest kattele e. zekken-ile.

Tarele toetub oma alaosaga rinnakaitse e. do. Traditsiooniline do on tehtud 48 kuni 64-st kitsast bambuslatist, mis on siis kaetud nahaga ning seejärel lakitud. Odavamatel do-del on latid fiiberklaasist, veel odavamatel on kogu kaitse tehtud plastikust. Do kaitseb kogu rinnakorvi esiosa ning ulatub külgedele, kattes ala umbes puusast kuni esimeste alumiste roieteni. Luude-vaheline ala keha külgedel on do-löögi sihtmärgiks.

Kote on paar kõrgeid kindaid mis kaitsevad käsi ja randmeid. Käeseljad on kaetud paksu polstriga, punktivääriline löök peab tabama ala randmest kuni umbes esimese kolmandikuni käsivarrest.

Bogusid on masinaga õmmelduid ning kästitööna tehtuna -- viimased on loomulikult kallimad, ja mitte vähe. Kvaliteedi määravad peamiselt kasutatud materjalid ja õmbluste tihedus. Mida lähemal õmblused üksteisele asuvad, seda parem on kvaliteet ja seda kõrgem on hind. 5-millimeetrine õmbluste vahe on tavaliselt masinõmmeldud bogude puhul alumiseks aktsepteeritavaks kvaliteedipiiriks, 4mm on rahuldav, 3mm hea ja 2.5 ning 2mm õmblusega bogu on masinatöö parim kvaliteet. Käsitöö-bogude puhul on mõõtühikuks bu, 1 bu vastab umbes 3 millimeetrile. 1.5 bu on käsitsi nõelutud bogu standard, kõige tihedam õmblus võib olla kuni 1 bu. Käsitsi nõelumine annab tulemuseks oluliselt jäigema polstri, nii et 1 bu käsitöö on PALJU kõvem kui 3mm masinõmblus.

Odavamad bogud on tehtud peamiselt puuvillasest kangast, nahka kasutatakse vähe ning seegi on tavaliselt kunstnahk. Odavate kotede peopesad on tavaliselt lehmanahast, pealsed on kas riidest või siis osaliselt kunstnahast -- hea kvaliteediga kote tegemisel kasutatakse hirvenahka, pealsed on täielikult nahast ning suuremat kulumist saavad kohad on kaetud kahekordse nahaga. Sama kehtib tare ja do suhtes. Men-i näokaitse on odavamal varustusel alumiiniumist, kõige kallimas otsas titaaniumist.

Hinnad varieeruvad vastavalt -- odava Koreas tehtud 5mm bogu võib saada alla 5,000 krooni eest, parimate Jaapanis käitsi tehtud bogude hinnad lähevad kaugele üle 100,000 krooni. 3- või 4-millimeetrine masinõmmeldud bogu on tegelikult täiesti piisav, ning kui ei taha ei ole mingit mõjuvat põhjust sellest tingimata kõrgemale minna. Probleem on selles, et tavaliselt inimesed mõne aja möödudes tahavad :-).

Lisaks bogule kasutatakse mõnikord lisaks veel spetsiifilisi kaitseid erinevate vigastuste korral (või siis nende ennetamiseks). Osad neist on suhteliselt universaalsed (liigeste ja lihaste rebendite toestuseks jne), teised on omased ainult kendole - nagu näiteks kannakaitse parema jala kanna põrutuse vastu, või spetsiifiline kaitsev suss vasaku jala päka kaitseks.

[ shinai ja bokken ]

Shinai on neljast poleeritud bambusridvast tehtud harjutusmõõk. Mõõga otsa hoiab koos nahast tupp sagikawa, teises otsas hoiab ritvu koos nahast käepide e. tsugakawa. Umbes shinai "teraosa" ülemise kolmandiku kohal on ümber ritvade keerulise väljanägemisega sõlmega seotud peenike nahkriba nakayui, ja kõiki neid erinevaid nahkosi hoiab koos pikuti mööda shinaid jooksev nöör tsuru, mis ühtlasi tähistab ka shinai "tera" vastaskülge - s.t. löögid shinaiga peavad tabama sihtmärki tsuru vastasküljega. Selline konstruktsioon teeb shinai väga vetruvaks, mis omakorda absorbeerib suurema osa löögi energiast - löök mis tabab kaitsmete poolt katmata ala võib põhjustada vorbi või sinika ja ei midagi tõsisemat. Tavalise shinai käepide on ümmargune, mitte ovaalne nagu tegelikul mõõgal. Valmistatakse siiski ka ovaalse käepidemega shinaisid, need võivad olla head just algajatele, kuna ovaalne käepide aitab õppida ja kinnistada õiget mõõga haaret. Lisaks on olemas veel nn. dobari shinaid - bambusmõõgad, mille käepide ja käepidemepoolne ots on jämedamad ning seega on kogu shinai raskuskese kätele lähemal. Selline raskuse jaotus muudab kiirete ja väiksete tehnikate sooritamise kergemaks ja sel põhjusel on dobari shinaid populaarsed võistlusmõõgad. Samas muudavad sellise ehituse puhul keskelt laiemad bambusridvad kogu mõõga hapramaks - dobari shinai eluiga on lühem tavalise shinai omast, samas kui hind on vähemalt 50% kõrgem.

Shinaid tuleb hooldada - ritvu tuleb poleerida ja õlitada, vältides nii pindude ja praegude teket - hooldamata shinai võib olla ohtlik! Korralikult hooldatud shinai võib kesta kuni aasta, kuid tavaliselt tuleb regulaarsel harjutamisel bambusshinaid siiski keskmiselt kolme kuni kuue kuu tagant vahetada. Sel põhjusel on populaarsust kogunud süsinikkiust shinaid. Kuigi nad on bambusshinaiga võrreldes jäigemad ja tuimemad ning oluliselt kallimad,  ei pea neid praktiliselt üldse hooldama ja nad peavad vastu aastaid. Jäikuse tõttu ei sobi tehismaterjalist shinaid algajatele -- kuna alguses on palju tegemist löögi õige tugevuse reguleerimisega, võib süsinikshinaiga algajast harjutusparner olla üsna põrutav ja valuline kogemus.

Kasutatava shinai pikkus ja kaal sõltuvad kasutaja soost ja vanusest. Täiskasvanutel on shinai lubatud maksimumpikkuseks 120cm ning minimaalseks ettenähtud kaaluks meestel 500 grammi ning naistel 420 grammi. Shinaide valmistajad kasutavad oma mõõtühikute süsteemi, meeste shinai suurus on 39, naistel 38.

Bokken on täispuidust (tavaliselt kas valgest või punasest tammest) harjutusmõõk, mida kendos kasutatakse kata harjutamiseks. Erinevalt shinaist (mis on sirge) on bokken kumer, nagu päris katana, samuti on bokkenil ovaalne käepide.